Tänapäeval on väga moodi läinud dieedid, mis seavad rõhuasetuse “heade rasvade” osakaalule menüüs ning käsivad süsivesikuid igal võimalusel vältida. Samas tasub meeles pidada, et mitte iga süsivesik ei ole halb – organismi heaks toimimiseks peaksid süsivesikud moodustama ligi poole igapäevasest toidulauast.
“Süsivesikuid sisaldavatel toitudel on kurikuulus maine, sest lühikese aja jooksul imenduvad süsivesikud toovad kaasa veresuhkru kiire tõusu, millele järgneb ka kiire langus. Langus muudab meid uuesti näljaseks ja veresuhkru kiire tõus toob kaasa suurema koguse insuliini eritumise, mis suurendab süsivesikute talletumist maksas ja seejärel rasvkoes. Seda eriti õhtusel ajal, mil me enam energiat ei kuluta,” selgitas toitumisterapeut Külli Holsting. “Tänu sellele kuvandile on üha jõulisemalt levimas arusaam, et tervislik inimene peaks süsivesikutest võimalikult kaugele hoidma. Tegelikult on süsivesikud nii keha kui ka aju jaoks ühed olulisematest energiaallikatest, mis on eriti olulised aktiivsele inimesele, kes päeva jooksul palju energiat kulutab,” lisas ta.
Mis juhtub, kui menüüst süsivesikud kõrvale jätta?
Keha ja aju tööks vajaliku energia ehk glükoosi peab inimene toidust kätte saama igal juhul. Kui me ei saa seda sellisel moel nagu on loodud – ehk süsivesikutest – hakkab meie keha glükoosi sünteesima teistest toitainetest, nagu näiteks valkudest ja rasvadest. See loob energia tootmiseks kehale ebaloomuliku viisi, asetades organismile tohutu koormuse. “Loomsetes rasva- ja valgurikastes toiduainetes ei sisaldu kiudaineid, mis aitavad seedimist regulaarsena hoida, aeglustavad veresuhkrutõusu, alandavad kolesteroolitaset ning on toiduks meie kõhubakteritele. Pikas perspektiivis hakkab süsivesikutevaene dieet organismi kurnama, mille tulemusena võivad tekkida mitmed terviseprobleemid,” täpsustab Holsting.
Eriliselt rõhutab toitumisterapeut paremate valikute tegemise tähtsust. “Piirata võiks teraviljadest pärinevaid süsivesikuid – eriti neid, mis on töödeldud, jahuks jahvatatud ja magusaks küpsetatud. Kindlasti ei peaks oma menüüst ära jätma magustamata piimatooteid, tärkliserikkaid juurvilju, kaunvilju ning supertoiduks tituleeritud toiduaineid nagu linaseemned, marjad või chia, milles leidub väga väärtuslikke kiudaineid, mis aitavad seedimist soodustada,” selgitas Holsting ja lisas, et kui toiduaineid paremini tundma õppida, saab kiirelt selgeks, miks dieedikultuur ja lühiajalised välistused püsivat tulemust ei too.
Süsivesikud sobivad hästi päeva alustamiseks
Hommikusöögiks sobib süsivesikuterikas toit hästi, andes hea enesetunde ja energia kogu päevaks. Koostöös valkudega aitavad nad pärast öist pikka pausi ainevahetuse käivitada ning transportida energiat nii ajju kui lihastesse.
“Kõige olulisem on meeles pidada, et tervise huvides tasub vähendada n-ö kiirete süsivesikute hulka, mis oluliselt veresuhkru taset kõigutavad ning nende asemel eelistada hoopis kvaliteetseid, aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, mis kehale pikaks ajaks energiat annavad,” sõnas Holsting.
Just seda põhimõtet silmas pidades on nüüd poelettidele jõudnud Alma Vita+ jogurtid, millele annavad maitse puuviljad ja marjad ning mis on suurepäraseks kiudaineallikaks. Lisaks marjadele ja puuviljadele tõstab Vita+ jogurtite kiudainesisaldust vesilahustuv kiudaine nimega inuliin, mida looduslikult leiab näiteks sigurist ja maapirnist. Inuliin aeglustab glükoosi imendumist peensooles, mille tulemusena tõuseb vere glükoosisisaldus aeglasemalt ja tänu sellele saab organism uut energiat ühtlasemalt ning näljatunne ei teki nii kiiresti. Lisaks meeldib inuliin ka headele kõhubakteritele.
“Näeme aina enam, et inimesed ei otsi pelgalt täiskõhutunnet, vaid funktsionaalseid tooteid, mis oleks ühtlasi nii maitsvad kui ka tervist toetavad. Vita+ koostis on loodud just neid tarbijaid meeles pidades, sest uutest tervisetegijatest leiab vaid naturaalsed puuviljasuhkrud, immuunsüsteemi toetavad vitamiinid, LGG-piimhappebakterid ning supertoiduna tuntud lisandid,” avas Valio tootearendus- ja turundusdirektor Nele Jõemaa.