Toidupakenditelt võib leida väljendeid, mis on nii vormilt kui sisult arusaamatud ning see võib tekitada vahel tarbijates segadust ja teadmatust. Tegu pole toidutootjate vandenõuga või sooviga inimeste päid sassi ajada, vaid nõuetega, mida tuleb täita. Suures plaanis on reeglid vajalikud, et tarbijat ei eksitataks ja keegi oma fantaasiat liialt lendu ei laseks. Teisest küljest paraku piirab reeglistik toidutootja võimalusi öelda asju inimestele arusaadavas keeles.
Mitmete toidutoodete, sealhulgas kondiitritoodete, küpsiste ja kohukeste üheks koostisosaks on täielikult hüdrogeniseeritud kookosõli. Kõlab nagu kreeka keel? Toiduteadlane Rain Kuldjärv selgitab, et hüdrogeenimine on lihtsamalt öeldes tahkestamine, mille käigus muudetakse vedel taimne õli tahkemaks. Paraku tahkestamise väljendit toidupakendil kasutada ei tohi.
„Toiduainetööstuse mõistes räägime eelkõige rasvade hüdrogeenimisest, kus kõrge rõhu ja temperatuuri juures töödeldakse rasvu vesinikuga. Protsessi kasutatakse eelkõige selleks, et muuta taimsed rasvad ja õlid toatemperatuuril tahkemaks,“ selgitas Kuldjärv.
Lisaks sellele, et täielik hüdrogeenimine muudab taimeõli tahkemaks, parandab see ka säilivust. Rasvhappelise koostise muutus seisneb selles, et küllastumata rasvhapped muutuvad küllastunud rasvhapeteks. Viimaseid ei tohi segi ajada transrasvhapetega, mis tekivad osalise, mitte täieliku tahkestamise käigus.
„Transrasvhappes on olemas kaksikside, mis hüdrogeenimisel vesinike molekulide liitumise tõttu „lõhutakse“. Küllastunud rasvhappes pole ühtegi kaksiksidet,“ märkis Kuldjärv, et neid kahte kiputakse ajama segamini ning lisas, et täielikult hüdrogeniseeritud rasv ei sisalda kunagi transrasvhappeid.
Küllastunud rasvhappeid leidub meie igapäevatoidus üsna palju, nende peamised allikad on loomsed toorained – näiteks liha, või ja juust. Küllastunud rasvhapped on toitumissoovitustes sees ja nende tarbimine mõõdukas koguses igati normaalne, aga nii nagu iga asjaga – piiri tasub pidada.